Intervjuu Sander Rõõmusega

Hei! Taas on mul hea meel postitada intervjuu värskelt välismaal bakalaureuse kraadi saanud eestlasega. Seekord on intervjueeritavaks 2018 aastal Edinburghi Ülikooli Matemaatilise Füüsika eriala lõpetanud Sander Rõõmus.

Miks valisid just selle eriala?

Algselt kandideerisin Edinburghi Ülikooli Inseneri erialale, sest mulle meeldib füüsika ja matemaatika. Esimese aasta lõpuks mõistsin, et Inseneri eriala pole ikkagi minule sobiv ning seetõttu otsustasin Matemaatilisele Füüsikale üle minna. Mulle meeldib aru saada kuidas maailm toimib ning füüsika tegelebki just sellega. Minu jaoks oli üleminek sujuv: olin juba varasemalt uurinud, kuidas see protsess käib, olin esimesel aastal valikainena füüsikat lisaks õppinud ning mul olid head hinded - just tänu viimasele sain otse jätkata teise aasta füüsika tudengina.

Miks Edinburgh’i Ülikool? Miks Šotimaa?

Valisin Šotimaa, sest seal, erinevalt Inglismaast, on õpingud õppemaksuta. Samuti on Šotimaal, osana Ühendkuningriikidest, ingliskeelne keskkond ning haridus. Tunnen, et oleksin võinud rohkem uurida ka muude võimaluste kohta, aga sel hetkel tahtsin kindla peale välja minna ning kandideerisin vaid Šotimaale. Kuigi Šotimaal on palju väikeseid ja armsaid linnu, sümpatiseeris  Edinburgh oma lõputute võimalustega mulle enim ja just seetõttu osutuski sealne ülikool minu valikuks.

Matkates võib kohata ka Šoti mägiveist

Kust said ülikooli/kursuse kohta informatsiooni? Kus kuulsid sellest esmakordselt?

Ülikooli kohta kuulsin esmakordselt Hugo Treffneri gümnaasiumis toimunud infotundides, mis olid tollal korraldatud Edinburghi ülikoolis õppivate vilistlaste poolt. Nendelt sain ka brošüüri kõigi Edinburghi Ülikoolis pakutavate kursuste kohta.

Kas ülikooli positsioon ülemaailmses edetabelis oli sulle tähtis?

Natukene kindlasti. Need edetabelid ei näita tavalisele õpilasele kohe kindlasti suurt midagi, sest järjestamine toimub ülikooli poolt publitseeritud teadustöödest ja uurimustest lähtuvalt. Õppesüsteemi ja tudengite rahulolu need uuringud, minu kogemusele tuginedes, ei kajasta. Samas prestiiž ja maine, mis top 50 ülikoolidega kaasneb, võib töö otsimisel kasuks tulla.

Kuidas kandideerisid ülikooli? Kas kasutasid mõnda programmi, lehekülje või organisatsiooni abi?

Kandieerisn läbi UCAS’e portaali. Motivatsioonikirja tõlkimiseks pöördusin oma kooli inglise keele õpetaja poole. Motivatsioonikirja kirjutamiseks sain nõu ja näpunäiteid nendelt samadelt Treffneri vilistlastelt, kes Edinburghis õppisid ja ülikooli meile  tutvustamas käisid.

Dean village

Kuidas kulges sinu kandideerimisprotsess? Kas sujuvalt või leidus sinu teel palju komistuskive?

Arvan, et minu kandideerimisprotsess kulges suhteliselt sujuvalt: alustasin kandideerimist vaid neli nädalat enne tähtaega, mille sisse jäid ka jõulupühad. See tähendas, et pidin oma dokumentidega kiirustama, et mitte pühade tõttu millegagi hilineda. Õnneks oli mu klassijuhataja väga vastutulev: ta kirjutas mulle hämmastava soovituskirja, mille pidin ise eesti keelest inglise keelde tõlkima. Minu suurim probleem oli motivatsioonikiri: Ma ei ole eriti andekas kirjutaja ning seetõttu lükkasin seda kohustust pidevalt edasi. Oma kogemuse põhjal soovitan alustada motivatsioonikirjaga võimalikult vara, et inglise keele õpetaja jõuaks selle enne saatmist üle lugeda ja vajadusel parandused sisse viia.

Minu avalduse põhjal esitas ülikool mulle tingimused, mille pidin sissesaamiseks täitma. Tingimuste alla kuulusid eksamite tulemused: aastal, mil lõpetasin, kehtis veel vana haridussüsteem, ning seetõttu nõuti mult matemaatika, füüsika ja ükskõik millise kolmanda aine eksami tulemuseks vähemalt 85 punkti sajast. See tingimus sai ka täidetud.

Missuguseid keeleeksameid pidid sooritama ülikooli astumiseks?

Pidin tegema inglise keele eksami. Kuna sain valida mitme erineva  keeleeksami tüübi vahel valisin IELTS’i, mille sooritasin vajatud tulemusele. Mäletan, et nõuded olid suhteliselt mõistlikud: pidin saavutama 6.5/9.

Kas on midagi, mida soovitaksid just kandideerimist alustavale iseendale?

Kui on plaan UK-sse kandideerida, siis alusta pigem varem kui hiljem. Vali ülikool, aga ka linn, kus elad, nii, et see sinu isiksuse ja vajadustega sobiks.

Edinburgh

Kuidas rahastasid oma õpinguid?

Esimesel aastal elasin vanemate toel. Juba esimese aasta suvel alustasin tööd ühes Edinburghi restoranis, kus töötasin ka järgmised suved. Restoranis töötades ning vanematelt väikest toetust saades elasin päris mugavalt ära. Arvan, et UK’s on võimalik hakkama saada ka täiesti ilma vanemate toetuseta, kuid siis peab ilmselt rohkem tööd tegema.

Neljandal aastal kuulsin sellisest saidist nagu: https://www.esfusa.org/guide/1. Sealt sain päris korralikus suuruses toetuse, mis võimaldas mul vanemate rahalisest toetusest täielikult loobuda.

Kuidas oli sinu kogemus majutusega ülikooli ajal?

Esimene aasta elasin ülikooli ühiselamus. Peale seda kolisin koos teise eestlasega üpris soodsasse korterisse. Korteri otsimiseks kasutasin: https://www.spareroom.co.uk/. Sellelt lehelt on võimalik leida üürimiseks tuba korterisse, kus elatakse koos paari teise inimesega jagades ühist kööki ning enamasti ka vetsu. Selline elamisviis on UK’s päris tavaline.

Vaade Sandri teise aasta korteri aknast

Kuidas mäletad sisseelamisprotsessi? Kas sul tuli paljuga harjuda?

Meeles on esimene bussisõit majutusse: mäletan, et olin elevil Edinburghi esmakordselt nähes. Jõudsin majutusse alles kell 2 öösel ning avastasin, et mu tuba oli küll möbleeritud aga tühi ning voodipesu mul ka ei olnud, sest otsustasin selle raha kokku hoidmiseks mitte ette tellida. Peale esimese öö üleelamist tegin vajalikud sisseostud ja pakkisin kotid lahti - sealt edasi läks sisseelamine kergemini. Edinbugh pakkus mulle koheselt huvi ning tundus juba alguses õige valikuna. Minu jaoks tundub Suurbritannia väga Eesti sarnane ja seetõttu mul suuri sisseelamise raskusi ei esinenud.

Kuidas on lood Eesti kogukonnaga Edinburgh’is? Kas said sealt toetust?

Eesti kogukond Edinburghis on tegelikult väga suur. Ülikooli vilistlaste poolt on loodud Edinburgh Estonian Society -  https://www.facebook.com/groups/estonian.society/. Esimesel aastal osalesin nende poolt korraldatud üritustel ning jõulueel sain eesti jõulutoitu maitsta. Teisel ja neljandal aastal kuulusin Edinburgh Estonian Society komiteesse, aitasin korraldada üritusi. Eesti kogukonna liikmete arv Edinburghis on umbes 30-40 inimest. See kogukond aitab Eestit mitte päris unustada ning toetab Eestist pärit õpilasi Edinburghis.

Kas oled rahul?

Minule meeldis mu Edinburghis veedetud aeg. Linn oli tore ja pakkus küllaldaselt võimalusi ning valikuid ajaviiteks. Edinburghi ülikoolis on võimalus õppida üks aasta välismaal ning saada sellega aasta oma õpingutest kirja. Leian, et see on suurepärane võimalus, sest nii saab uue kogemuse juurde ning ei jää õppetööst maha. Otsustasin seda võimalust ära kasutada: seadsin oma eesmärgid vastavalt vajalikele tulemustele välismaale kandideerimiseks ning nii sain kolmanda aasta õppida Singapuris. Kui Sinulegi meeldib reisida, soovitan kindlasti uurida oma ülikooli võimalusi.

Pilt matkalt Šotimaa mägedes

Millega tegeled praegu?

Praegu olen tagasi Eestis ja tegelen kandideerimisega firmadesse UK-s.

Sander Rõõmuse pilte Edinburghist leiab ka tema Instagramist:  

https://www.instagram.com/sroomus/

Pilte jõuluõhtusöögilt Edinburgh Estonian Society’s: https://www.facebook.com/pg/edinburghestoniansociety/photos/?tab=album&album_id=874250212757924

Eesti 100 tähistamine Edinburgh Estonian Society’s: https://www.facebook.com/pg/edinburghestoniansociety/photos/?tab=album&album_id=836393823210230