esmaspäev, 1. juuli 2019

Meeldetuletus iseendale

Tere, Johanna

Rohkem kui viis nädalat on möödunud sinu viimasest eksamist, ning neli nädalat korterist välja kolimisest. Sul puudub hetkel igapäevane tamp pürgimiseks oma pikaajaliste eesmärkide poole. Aga see ei tähenda, et su igapäevas poleks kohustusi, sündmusi või vaba aega, et pürgida lühiajaliste eesmärkide poole. See, et sinu suvi koosneb peamiselt ajaviitest ja ei ole sinu erialaga kuidagi seotud, ei tähenda, et sa ei võiks inimesena areneda.
See, et sinu aeg isegi suvel on veedetud peamiselt üksi, on ikkagi blessing in disguise, sa saad iseendaga veelgi paremaks sõbraks saada! Ja vot ülejaanud aja teisi (veel paremini) tundma õppida.
See, et sinu sõbrad on pidevalt kinni ja pere 2000 km kaugusel, ei tähenda, et kõik maailma inimesed on! Mine tutvu endasugustega, maailmaränduritega, kodututega või poly-koduvanadega, kultuuri ja vabatahtlikuse entusiastidega, rohehingede ja napakatega.
Ära kuula oma sisemist häält, mis võrdleb sind teiste omamoodi vahvate ja tublide inimestega, saavutajate ja vallutajatega. Sina oled sina ja nemad on nemad. Live and let be.
Saa mugavaks vaikuse ja oma mõtetega. Kuula rohkem muusikat ning jutusaateid, et vaikust valusamatel hetkedel rohkem summutada.
Lepi sellega, et elad 21. sajandil, kus kommuunielu ja maailmavallutamine ühte tulpa ei kuulu. Ole õnnelik, et inimesed, keda igatsed on su elus olnud ning sinusse midagi jätnud. Ole õnnelik, et su koorem on kerge ja mahub pea-aegu alati ühte matkakotti ära.
Ära isegi mõtle sellele, milline su välimus teistele näib, sest su viltune naeratus ja imelikud põlved ei olnud siia maailma loodud ilusad olema, vaid päikest, tuult, tarku sõnu ja metsarada teadma. Ole nende üle uhke ja looda, et need viivad su veel kaugele.
Ole enda vastu sama lahke ja abivalmis, kui teiste vastu. Armasta ennast nagu sa armastad elu ja inimesi enese ümber.

Kallistan