teisipäev, 20. november 2018

Intervjuu Sander Rõõmusega

Hei! Taas on mul hea meel postitada intervjuu värskelt välismaal bakalaureuse kraadi saanud eestlasega. Seekord on intervjueeritavaks 2018 aastal Edinburghi Ülikooli Matemaatilise Füüsika eriala lõpetanud Sander Rõõmus.

Miks valisid just selle eriala?
Algselt kandideerisin Edinburghi Ülikooli Inseneri erialale, sest mulle meeldib füüsika ja matemaatika. Esimese aasta lõpuks mõistsin, et Inseneri eriala pole ikkagi minule sobiv ning seetõttu otsustasin Matemaatilisele Füüsikale üle minna. Mulle meeldib aru saada kuidas maailm toimib ning füüsika tegelebki just sellega. Minu jaoks oli üleminek sujuv: olin juba varasemalt uurinud, kuidas see protsess käib, olin esimesel aastal valikainena füüsikat lisaks õppinud ning mul olid head hinded - just tänu viimasele sain otse jätkata teise aasta füüsika tudengina.

Miks Edinburgh’i Ülikool? Miks Šotimaa?
Valisin Šotimaa, sest seal, erinevalt Inglismaast, on õpingud õppemaksuta. Samuti on Šotimaal, osana Ühendkuningriikidest, ingliskeelne keskkond ning haridus. Tunnen, et oleksin võinud rohkem uurida ka muude võimaluste kohta, aga sel hetkel tahtsin kindla peale välja minna ning kandideerisin vaid Šotimaale. Kuigi Šotimaal on palju väikeseid ja armsaid linnu, sümpatiseeris  Edinburgh oma lõputute võimalustega mulle enim ja just seetõttu osutuski sealne ülikool minu valikuks.

Matkates võib kohata ka Šoti mägiveist

Kust said ülikooli/kursuse kohta informatsiooni? Kus kuulsid sellest esmakordselt?

Ülikooli kohta kuulsin esmakordselt Hugo Treffneri gümnaasiumis toimunud infotundides, mis olid tollal korraldatud Edinburghi ülikoolis õppivate vilistlaste poolt. Nendelt sain ka brošüüri kõigi Edinburghi Ülikoolis pakutavate kursuste kohta.

Kas ülikooli positsioon ülemaailmses edetabelis oli sulle tähtis?

Natukene kindlasti. Need edetabelid ei näita tavalisele õpilasele kohe kindlasti suurt midagi, sest järjestamine toimub ülikooli poolt publitseeritud teadustöödest ja uurimustest lähtuvalt. Õppesüsteemi ja tudengite rahulolu need uuringud, minu kogemusele tuginedes, ei kajasta. Samas prestiiž ja maine, mis top 50 ülikoolidega kaasneb, võib töö otsimisel kasuks tulla.

Kuidas kandideerisid ülikooli? Kas kasutasid mõnda programmi, lehekülje või organisatsiooni abi?
Kandieerisn läbi UCAS’e portaali. Motivatsioonikirja tõlkimiseks pöördusin oma kooli inglise keele õpetaja poole. Motivatsioonikirja kirjutamiseks sain nõu ja näpunäiteid nendelt samadelt Treffneri vilistlastelt, kes Edinburghis õppisid ja ülikooli meile  tutvustamas käisid.

Dean village

Kuidas kulges sinu kandideerimisprotsess? Kas sujuvalt või leidus sinu teel palju komistuskive?

Arvan, et minu kandideerimisprotsess kulges suhteliselt sujuvalt: alustasin kandideerimist vaid neli nädalat enne tähtaega, mille sisse jäid ka jõulupühad. See tähendas, et pidin oma dokumentidega kiirustama, et mitte pühade tõttu millegagi hilineda. Õnneks oli mu klassijuhataja väga vastutulev: ta kirjutas mulle hämmastava soovituskirja, mille pidin ise eesti keelest inglise keelde tõlkima. Minu suurim probleem oli motivatsioonikiri: Ma ei ole eriti andekas kirjutaja ning seetõttu lükkasin seda kohustust pidevalt edasi. Oma kogemuse põhjal soovitan alustada motivatsioonikirjaga võimalikult vara, et inglise keele õpetaja jõuaks selle enne saatmist üle lugeda ja vajadusel parandused sisse viia.
Minu avalduse põhjal esitas ülikool mulle tingimused, mille pidin sissesaamiseks täitma. Tingimuste alla kuulusid eksamite tulemused: aastal, mil lõpetasin, kehtis veel vana haridussüsteem, ning seetõttu nõuti mult matemaatika, füüsika ja ükskõik millise kolmanda aine eksami tulemuseks vähemalt 85 punkti sajast. See tingimus sai ka täidetud.

Missuguseid keeleeksameid pidid sooritama ülikooli astumiseks?
Pidin tegema inglise keele eksami. Kuna sain valida mitme erineva  keeleeksami tüübi vahel valisin IELTS’i, mille sooritasin vajatud tulemusele. Mäletan, et nõuded olid suhteliselt mõistlikud: pidin saavutama 6.5/9.

Kas on midagi, mida soovitaksid just kandideerimist alustavale iseendale?

Kui on plaan UK-sse kandideerida, siis alusta pigem varem kui hiljem. Vali ülikool, aga ka linn, kus elad, nii, et see sinu isiksuse ja vajadustega sobiks.

Edinburgh

Kuidas rahastasid oma õpinguid?

Esimesel aastal elasin vanemate toel. Juba esimese aasta suvel alustasin tööd ühes Edinburghi restoranis, kus töötasin ka järgmised suved. Restoranis töötades ning vanematelt väikest toetust saades elasin päris mugavalt ära. Arvan, et UK’s on võimalik hakkama saada ka täiesti ilma vanemate toetuseta, kuid siis peab ilmselt rohkem tööd tegema.

Neljandal aastal kuulsin sellisest saidist nagu: https://www.esfusa.org/guide/1. Sealt sain päris korralikus suuruses toetuse, mis võimaldas mul vanemate rahalisest toetusest täielikult loobuda.

Kuidas oli sinu kogemus majutusega ülikooli ajal?
Esimene aasta elasin ülikooli ühiselamus. Peale seda kolisin koos teise eestlasega üpris soodsasse korterisse. Korteri otsimiseks kasutasin: https://www.spareroom.co.uk/. Sellelt lehelt on võimalik leida üürimiseks tuba korterisse, kus elatakse koos paari teise inimesega jagades ühist kööki ning enamasti ka vetsu. Selline elamisviis on UK’s päris tavaline.

Vaade Sandri teise aasta korteri aknast

Kuidas mäletad sisseelamisprotsessi? Kas sul tuli paljuga harjuda?
Meeles on esimene bussisõit majutusse: mäletan, et olin elevil Edinburghi esmakordselt nähes. Jõudsin majutusse alles kell 2 öösel ning avastasin, et mu tuba oli küll möbleeritud aga tühi ning voodipesu mul ka ei olnud, sest otsustasin selle raha kokku hoidmiseks mitte ette tellida. Peale esimese öö üleelamist tegin vajalikud sisseostud ja pakkisin kotid lahti - sealt edasi läks sisseelamine kergemini. Edinbugh pakkus mulle koheselt huvi ning tundus juba alguses õige valikuna. Minu jaoks tundub Suurbritannia väga Eesti sarnane ja seetõttu mul suuri sisseelamise raskusi ei esinenud.

Kuidas on lood Eesti kogukonnaga Edinburgh’is? Kas said sealt toetust?
Eesti kogukond Edinburghis on tegelikult väga suur. Ülikooli vilistlaste poolt on loodud Edinburgh Estonian Society -  https://www.facebook.com/groups/estonian.society/. Esimesel aastal osalesin nende poolt korraldatud üritustel ning jõulueel sain eesti jõulutoitu maitsta. Teisel ja neljandal aastal kuulusin Edinburgh Estonian Society komiteesse, aitasin korraldada üritusi. Eesti kogukonna liikmete arv Edinburghis on umbes 30-40 inimest. See kogukond aitab Eestit mitte päris unustada ning toetab Eestist pärit õpilasi Edinburghis.

Kas oled rahul?
Minule meeldis mu Edinburghis veedetud aeg. Linn oli tore ja pakkus küllaldaselt võimalusi ning valikuid ajaviiteks. Edinburghi ülikoolis on võimalus õppida üks aasta välismaal ning saada sellega aasta oma õpingutest kirja. Leian, et see on suurepärane võimalus, sest nii saab uue kogemuse juurde ning ei jää õppetööst maha. Otsustasin seda võimalust ära kasutada: seadsin oma eesmärgid vastavalt vajalikele tulemustele välismaale kandideerimiseks ning nii sain kolmanda aasta õppida Singapuris. Kui Sinulegi meeldib reisida, soovitan kindlasti uurida oma ülikooli võimalusi.

Pilt matkalt Šotimaa mägedes

Millega tegeled praegu?
Praegu olen tagasi Eestis ja tegelen kandideerimisega firmadesse UK-s.

Sander Rõõmuse pilte Edinburghist leiab ka tema Instagramist:  

kolmapäev, 7. november 2018

Kolm õppetundi Londoni transpordisüsteemiga

Hei-hei!

Olen seda postitust planeerinud kirjutada juba mõnda aega. Täna on mul hea meel, et sellega viivitasin, sest sel esmaspäeval lisandus minu “romaanile” Londoni transporditeenusega (Transport for London, TFL) veel üks peatükk.

Minu mured Londoni transpordisüsteemiga said alguse juba enne Londonisse jõudmist. Tahtsin osta interneti teel üliõpilase sooduspiletit, et Londonisse jõudes saaksin seda kohe kasutama hakata. Selgus aga, et õpilase soodustust saab taotleda alles peale kursuse algust, mis minu puhul oli 24. september. Lootsin, oma naiivsuses, et taotlemisprotsess läheb kiiremini ja seetõttu ei ostnud endale täishinnaga kuukaarti vaid registreerisin enda viipemaksega SEB pangakaardi ühistranspordi kaardiks. Kuu lõpus kulude ülevaadet koostades avastasin, et olin septembrikuuga kulutanud rohkem raha transpordile kui oleksin kuukaarti ostes teinud.  See oli minu esimene õppetund.

Septembrikuu lõpus taotlesin 18+ oyster student photocard’i, kuna minu kursus oli alanud. Taotlemise sain lõpuni viidud 27. septembriks ning minu füüsiline kaart saadeti välja 28. septembril (nii oli vähemalt kirjas internetis). Taotlemine võttis aega rohkem kui arvasin, sest kool pidi minu staatuse õpilasena kinnitama. Naiivselt uskudes kiiresse Londoni posti, ostsin endale internetist kaardile oktoobrikuu sõiduõiguse juba ette ära (algusega 2. oktoober). Kui aga minu füüsiline kaart teiseks ega kolmandaks ega kümnendaks oktoobriks ikka veel kohale ei olnud ilmunud, helistasin TFL’i. Sealt öeldi mulle, et ekstreemsetes olukordades tuleb kaart 10 tööpäevaga, ehk mul paluti oodata veel kaks päeva. 12. oktoobril helistasin taas. Seekord vabandati ebamugavuste pärast ning lubati saata uus kaart. Õnneks saabus see juba 17. oktoobril, nii et sain oma oktoobri sõiduõigust kasutama hakata. 12. oktoobril toimunud telefonivestluses lubas TFL tasuda kulud kasutamata sõidukaardi eest. Mul paluti saata neile e-mail, mida ma ka samal päeval tegin. Tänaseks ei ole minuni jõudnud veel ühtegi vastust (v.a. automaatne vastus teatamaks, et minu e-mail on kohale toimetatud). Kirjutasin neile esmaspäeval, 5. novembril uue kirja. Mul on veel lootust, et saan oma kulud hüvitatud, kuid sellegipoolest soovitan teil õppida minu vigadest ning osta endale sõiduõigus alles peale füüsilise kaardi saabumist.

Minu viimane juhtum TFL’ga leidis aset sellel nädalavahetusel. Minu oktoobri sõiduõigus lõppes kuupäevaga 1. november, seega ostsin endale kiiruga uue sõiduõiguse algusega 2. november. Õnnetuseks jäin aga just sel nädalavahetusel haigeks ning ei saanud kodust välja, et värskelt ostetud sõiduõigust kasutada. Esmaspäeval, 5. novembril avastasin, et kõigile sõiduõigustele, mis on sooritatud internetis, kehtib niinimetatud “aktiveerimise aken”, milleks on 48 tundi peale sõiduõiguse algust. See tähendab, et esmaspäeva hommikul, kui ma heatujuliselt oma Oystercardi taskust välja tõmbasin ja väravast läbi piiksutada tahtsin, andis see mulle error’i ning ma ei saanud väravast sisse. Otsustasin uurida jaamas olevatest automaatidest, milles seisneb probleem. Selgus, et minu kaardil ei olegi sõiduõigust. Teadsin, et olin selle ostnud, ning seetõttu otsustasin internetis üle kontrollida. Tõesti, internetis oli minu ostetud sõiduõigus täiesti nähtav. Kahjuks ei osanud jaamatöötajad mind aidata ning seetõttu pidin taas helistama TFL’i. Sealt teatati, et pean ostma uue sõiduõiguse ning vana sõiduõiguse summa kantakse mulle täies ulatuses automaatselt 7-10 tööpäeva jooksul tagasi. Küsisin ka oma varasema probleemi arengu kohta, kuid nad ei osanud mulle selles osas midagi vastata. Seega, kolmas õppetund mille sain oli, et ostetud sõiduõigus tuleb aktiveerida 48 tunni jooksul või lisada oma kaardile jaamas, kus see automaatselt aktiveeritakse.

Kui ma löön kokku kui palju raha ma hetkel transpordile nö ‘raisanud’, st kulutanud aga mitte kasutanud, olen kujuneb summaks umbes 162 eurot. See on piisav, et vabal nädalal (Consolidation week - mõeldud peamiselt õpitu kordamiseks ja lisalugemiseks) näiteks Eestisse ja tagasi sõita.