Hei-hei!
Märkamatult on möödunud mitu kuud minu viimasest postitusest. Nende viimase kolme kuu sees on möödunud jõulud ja aastavahetus, minu esimesed eksamid uue semestri algus ning kuupäev järgmiseks aastaks välismaale ülikooli kandideerida. Olen tihti blogi kirjutamisele mõtelnud ning isegi ideid ja sissejuhatusi kirjutanud, kuid kahjuks pole midagi avalikustanud.
Selle pika pausi sees olen tihti juurelnud selle üle, et miks ma blogi kirjutan, ning leidnud, et lihtsalt kuivadest ülikooli elu ja kandideerimist puudutavatest teemadest kirjutamine pole päris see, mida ma teha tahaksin. Sooviksin pigem jagada nippe välismaal ülikoolis õppimise kohta läbi oma elu viperuste ja õnnestumiste kirjeldamise ning väljendad ka oma mõtteid teemade kohta, mis mulle tähtsad on - sellise sisu poole ma nüüd püüdlengi.
Mis siis vahepeal juhtunud on?
Möödunud on minu esimesed eksamid. King's College Londonis on tavaks esmakursuslastele peale jõuluvaheaega korraldada n ö proovieksamid, mis loevad vaid protsendina üleüldisest kursuse hindest*. Kuigi meile rõhutati, et eksamite eesmärk on vaid meile üldist eksami korda ja vormi tutvustada, oli kohapeal päris autentne tunne.
Meile anti üks kuu eksamiteks valmistumiseks, kuid selle aja sisse jäid jõulud ja aastavahetus. Lisaks olin ma ka selle kuu sees haige, mis veelgi lühendas eksamitele valmistumiseks pühendatud aega. Aga olenemata eelnimetatust, suutsin ma siiski kursuse käigus omandatud teadmisi rakendada ja isegi arvestatavad tulemused saavutada.
Minu kõik eksamid, v a farmakoloogia, kestsid ühe tunni ning koosnesid 30 küsimusest. Eksamid olid vormilt valikvastuselised testid, milles pidi valima parima vastuse (single best answer) või märkima väite tõeseks või vääraks. Selline eksami kirjeldus võib panna arvama, et "mis seal muretseda", kuid minu õppejõudude armastus detailide vastu muutis need siiski üpris keeruliseks.
Kokkuvõtvalt - eksamid ülikoolis ei tundugi konti murdvalt keerulised, olen rahul oma saavutatud tulemustega ning kevadisteks eksamiteks hakkan valmistuma varem, et mitte lasta ootamatul haigushool enda potentsiaalseid tulemusi boikoteerida.
*Eksamite osakaal lõpuhindest varieerub olenevalt ainest- mõnes aines meil eksameid ei olnudki.
Paar nädalat tagasi alanud uuel semestril võtan osa lisa kursusest oma ülikoolis. Kursus koosneb 10 sessioonist (2 sisse ja välja juhatavat sessiooni ning 8 sisulist sessiooni) mille käigus näidatakse meile Londoni konserti- ja teatrisaalide, muuseumite ja galeriide kulissitaguseid ning võtame osa propagandakunsti ning kaasaegse tantsu tundidest. Kursuse käigus tuleb mul kirjutada ka 5 kultuuriteemalist blogipostitust (muidugi inglise keeles), mis kavatsen ka siia üles laadida.
Minu uue aasta lubaduseks oli olla aktiivsem. Seetõttu otsustasin ka vahetada oma transpordivahendit - metroorongi ratta vastu. Kirjutan sellest kindlasti lähemat, mida see muutus endaga kaasa on toonud, kas see vahetus on mõistlik ja kui ohtlik on Londonis rattaga liigelda
Näiteks annab rattaga liiklemine mulle võimaluse osa saada üllatavalt tihti toimuvatest ratsaparaadidest.
Veel kavatsen siia üles laadida ka kaua valminud postitused. Alustasin viimaste kuude jooksul nii mõnigi kord postitusi, mis informatsiooni kogumise käigus, uute kohustuste tekkimisel või lihtsalt hajameelsuse tõttu unarusse jäid aga, mis nüüd kevadise päikese kätte kipuvad.
Niisiis, head uut!(?) ja järgmise postituseni!
Johanna
Märkamatult on möödunud mitu kuud minu viimasest postitusest. Nende viimase kolme kuu sees on möödunud jõulud ja aastavahetus, minu esimesed eksamid uue semestri algus ning kuupäev järgmiseks aastaks välismaale ülikooli kandideerida. Olen tihti blogi kirjutamisele mõtelnud ning isegi ideid ja sissejuhatusi kirjutanud, kuid kahjuks pole midagi avalikustanud.
Selle pika pausi sees olen tihti juurelnud selle üle, et miks ma blogi kirjutan, ning leidnud, et lihtsalt kuivadest ülikooli elu ja kandideerimist puudutavatest teemadest kirjutamine pole päris see, mida ma teha tahaksin. Sooviksin pigem jagada nippe välismaal ülikoolis õppimise kohta läbi oma elu viperuste ja õnnestumiste kirjeldamise ning väljendad ka oma mõtteid teemade kohta, mis mulle tähtsad on - sellise sisu poole ma nüüd püüdlengi.
Mis siis vahepeal juhtunud on?
Möödunud on minu esimesed eksamid. King's College Londonis on tavaks esmakursuslastele peale jõuluvaheaega korraldada n ö proovieksamid, mis loevad vaid protsendina üleüldisest kursuse hindest*. Kuigi meile rõhutati, et eksamite eesmärk on vaid meile üldist eksami korda ja vormi tutvustada, oli kohapeal päris autentne tunne.
Meile anti üks kuu eksamiteks valmistumiseks, kuid selle aja sisse jäid jõulud ja aastavahetus. Lisaks olin ma ka selle kuu sees haige, mis veelgi lühendas eksamitele valmistumiseks pühendatud aega. Aga olenemata eelnimetatust, suutsin ma siiski kursuse käigus omandatud teadmisi rakendada ja isegi arvestatavad tulemused saavutada.
Minu kõik eksamid, v a farmakoloogia, kestsid ühe tunni ning koosnesid 30 küsimusest. Eksamid olid vormilt valikvastuselised testid, milles pidi valima parima vastuse (single best answer) või märkima väite tõeseks või vääraks. Selline eksami kirjeldus võib panna arvama, et "mis seal muretseda", kuid minu õppejõudude armastus detailide vastu muutis need siiski üpris keeruliseks.
Kokkuvõtvalt - eksamid ülikoolis ei tundugi konti murdvalt keerulised, olen rahul oma saavutatud tulemustega ning kevadisteks eksamiteks hakkan valmistuma varem, et mitte lasta ootamatul haigushool enda potentsiaalseid tulemusi boikoteerida.
*Eksamite osakaal lõpuhindest varieerub olenevalt ainest- mõnes aines meil eksameid ei olnudki.
Paar nädalat tagasi alanud uuel semestril võtan osa lisa kursusest oma ülikoolis. Kursus koosneb 10 sessioonist (2 sisse ja välja juhatavat sessiooni ning 8 sisulist sessiooni) mille käigus näidatakse meile Londoni konserti- ja teatrisaalide, muuseumite ja galeriide kulissitaguseid ning võtame osa propagandakunsti ning kaasaegse tantsu tundidest. Kursuse käigus tuleb mul kirjutada ka 5 kultuuriteemalist blogipostitust (muidugi inglise keeles), mis kavatsen ka siia üles laadida.
Minu uue aasta lubaduseks oli olla aktiivsem. Seetõttu otsustasin ka vahetada oma transpordivahendit - metroorongi ratta vastu. Kirjutan sellest kindlasti lähemat, mida see muutus endaga kaasa on toonud, kas see vahetus on mõistlik ja kui ohtlik on Londonis rattaga liigelda
Näiteks annab rattaga liiklemine mulle võimaluse osa saada üllatavalt tihti toimuvatest ratsaparaadidest.
Veel kavatsen siia üles laadida ka kaua valminud postitused. Alustasin viimaste kuude jooksul nii mõnigi kord postitusi, mis informatsiooni kogumise käigus, uute kohustuste tekkimisel või lihtsalt hajameelsuse tõttu unarusse jäid aga, mis nüüd kevadise päikese kätte kipuvad.
Niisiis, head uut!(?) ja järgmise postituseni!
Johanna
