Kes ma olen ja kus ma õpin?
Minu nimi on Johanna
Kristiina Jaansoo. Õpin esimesel kursusel neuroteaduste (BSc Neuroscience)
erialal King's College Londonis (KCL).
Miks otsustasin sellise
eriala kasuks?
Keskoolis tekkis mul huvi
biokeemia ja meditsiini vastu ning seega oli minu esimene mõte alustada
meditsiiniõpinguid arstitudengina. Peale lõpueksameid mõistsin, et arstiks ma
saada ei taha, kuigi samad teemad huvitasid mind endiselt. Minu teiseks katsumuseks
eriala valimisel oli minu “kõigest huvitatud” iseloom. Uurides erinevate
kursuste kohta mõtlesin tihti, kui põnev oleks sellel alal spetsialiseeruda.
Eelmisel sügisel juhatas minu endokrinoloogist sugulane mind neuroteadusteni.
See eriala meeldis mulle koheselt, sest neuroteadus, olles üpriski uus
teadusharu, annab võimaluse hilisemaks spetsialiseerumiseks ning laialdasteks
väljunditeks kasvõi kunstide või tehnoloogia alal.
Kumb tuli enne ülikool või
sihtriik?
Sihtriik. Kahjuks on
neuroteaduseid võimalik bakalaureuse tasemel õppida vaid vähestes riikides.
Minu sihtriikide nimekirja kuulusid Suurbritannia, Madalmaad ja Šveits.
Tunnistan, et ei teinud piisavalt taustauuringut ja läksin lihtsama vastupanu
teed: kuna Suurbritannia süsteem oli mulle kõige arusaadavam, otsustasin selle
kasuks. Praegu tean, mis minu teised võimalused oleks olnud, aga arvan, et
oleksin siiski samad valikud teinud. Samas soovitan Teil tõesti võtta veidi
rohkem aega oma võimaluste uurimiseks, sest see kulutatud aeg võib hiljem hästi
ära tasuda.
Infot, millistes riikides ja
ülikoolides mulle meelepärast kursust juba bakalaureuse tasemel õpetatakse,
leidsin veebilehelt bachelorsportal.
Sellel lehel on võimalik otsingut täpsustada ja omale kõige sobivam kursus
leida. Samas on sellel lehel ka miinuseid - seal puudub võimalus otsida
integreeritud magistriõppe ehk "maka" programme. Nende kohta on
võimalik uurida valitud ülikooli enda koduleheküljelt.
Veel olid mulle kasulikud
leheküljed timeshighereducation
ja UCAS.
Esimest linki kasutasin, et võrrelda leitud ülikoole erinevates riikides. Teine
link on kaks ühes: parim sait Suurbritannia ülikoolide kohta informatsiooni
otsimiseks ning samaaegselt ka kandideerimisplatvorm.
Veel linke mida uurida:
https://www.whatuni.com/
Kindlasti on erinevate ülikoolide osas mõtekas konsulteerida ka oma kooli prsühholoogiga, kelle töö üheks osaks ongi õpilaste juhendamine nende ihaldatud tuleviku poole pürgimisel.
Kindlasti on erinevate ülikoolide osas mõtekas konsulteerida ka oma kooli prsühholoogiga, kelle töö üheks osaks ongi õpilaste juhendamine nende ihaldatud tuleviku poole pürgimisel.
Miks otsustasid selle
(KCL'i), mitte mõne Eesti ülikooli kasuks?
Peamiseks põhjuseks oli
võimalus neuroteaduste õpinguid alustada juba bakalaureuse tasemel. Eestis
oleksin pidanud eelnevalt kuus aastat üldmeditsiini õppima ja alles siis
oleksin saanud spetsialiseeruda. Veel kaalusid King’s College’is õppimise
kasuks kihk kogeda välismaal elamist ning minu anglofiilia pisik. Samuti on King's College London prestiižikas
teadusuuringutele keskenduv ülikool, milles nägin endale uut väljakutset.
Kust said ülikooli/kursuse
kohta informatsiooni?
Esmalt lugesin selle
ülikooli kohta bachelorsportalist
kuid täpsema info sain UCASe
ning King'si enda koduleheküljelt.
Hiljem leidsin, et selles ülikoolis käib päris mitu eestlast, kelle poole sain küsimuste korral pöörduda.
Kas oled (seni) rahul? Mis
kirjeldab sinu ülikooli(elu) kõige paremini? Kas välismaale ülikooli
kandideerimise kadalipu läbimine oli oma kogemust väärt?
Võin tõesti öelda, et olen
rahul - kõik toimunud loengud on olnud väga huvitavad ning üleüldine õhkkond
ülikoolilinnakus on akadeemiline ja sõbralik. Ma arvan, et eriti
just minu valitud ülikooli puhul tuleb rõhutada selle vabameeldust ja
innovatiivsust. Kuigi loengud ja praktikumid tunduvad alati ühe malli järgi
toimivat, rõhutatakse meile pidevalt, et oleme siin, et oma teed rajada.
Õpilaste varast spetsialiseerumist nendele sobival viisil toetavad veel üle 250
erineva õpilaskogukonna, mis aitavad kaasa minu
oskuste ja huvide laiendamisele ning arendamisele. Samuti on loodud
üliopilaste toetamiseks mitmed ülikooli
poolt pakutavad mentorlusprogrammid.
Jah, kandideerimise
‘kadalipu’ läbimine on ennast juba praegu ära tasunud. Kuigi mul oli hetki, kus
mõtlesin, milleks kõik see vaev, kaaluvad juba kõik siiani saadud positiivsed
tunded, teadmised, kogemused ja tutvused negatiivse üle.
Loodan, et sellest
postitusest on abi ning kui mõni koht jäi segaseks või sooviksid minu käest
midagi lisaks küsida, siis vastan hea meelega blogisse ilmuvatele
kommentaaridele ning e-mailidele aadressil johannajaansoo@gmail.com.
Tere, kuidas saada nii armsaks ja edukaks kui sina?
VastaKustuta