pühapäev, 14. oktoober 2018

Enamvähem tavaline päev


Tere hommikust!



Täna on reede, 12. oktoober ja kell on seitse läbi paar minutit. Minu hommikud tavaliselt algavadki umbes sellisel kellaajal, et kell üheksa algavasse esimesse loengusse jõuda. Kell seitse ja kell üheksa tundusid mulle Eestis elades üpriski suure vahega kellaajad. Londonis elades aga mitte, sest kaotan hommikust umbes tunni transpordile - sõidan Lääne-Londonist läbi kesklinna Ida-Londonisse, London Bridge’i juurde.

Tavaliselt alustan oma päeva ja ka tänast hommikut poole tassi kange kohvi ning pudruga. Puder pole mitte ainult maitsev vaid ka kõige odavam hommikusöök: minu üks kausitäis putru, mis enamasti koosneb kaerahelvestest, veest, kaneelist, banaanist ja külmutatud marjadest (ja tihti lisandiks pähkleid või seemneid) läheb maksma umbes 25 penni kausitäis. Muidugi on putru võimalik teha ka kallimaks: lisades erinevaid piimasid, kasutades kallimaid lisandeid ja nii edasi. Aga minu jaoks on kiiretel hommikutel tavaline kausitäis putru just see, mis maitseb hästi ning hoiab kõhu täis.

Kohvi joon enamasti vaid korra päevas, hommikul. Olen leidnud, et kui joon umbes pool tassi kanget kohvi ei ole ma hommikustes loengutes unine ning suudan keskenduda.

Enamasti suudan oma hommikusse mahutada ka natuke tööd: näiteks täna hommikul leidsin aja et kirjutada seda postitust. Kuid on ka hommikuid mil ma otse voodist loengusse olen pidanud minema.

Pakin oma koolikoti tavaliselt hommikul, et ei unustaks oma lõunasööki kaasa pakkida. Võtan tavaliselt kaasa ühe suurema karbi nö põhitoiduga ning kaks snäkki. Tavaliselt on vahepalaks porgandid (mille hind on siin vaid 1,5 korda suurem kui Eestis!) ning kas pähklid või puuvili.

Lahkusin kodust kell 8:04 ning jõudsin loengusse kell 8:50. Kasutan Londonis liiklemiseks Citymapperit, et võimalikult kiiresti ühest kohast teise jõuda. See app annab informatsiooni erinevate transpordivõimaluste kohta ning võrdleb nende hinda ning kiirust. Samuti hoiatab Citymapper ummikute eest ning märgib ära millisesse vagunisse metroos minna, et sihtjaamas oleksid väljapääsule kõige lähemal.

Kuna hommikuti on Tube  rahvast pungil täis nagu laulupeo bussid, ei ole raamatu kaasavõtmine mõttekas. Olen hakanud hommikuti Tube’is harrastama ühte kolmest: ma kas planeerin oma päeva, mediteerin või kuulan Spotify’st mõnda podcast’i. Näiteks täna hommikul lõpetasin just The science of happiness podcasti.

Täna oli mul kolm biokeemia loengut, mis kõik toimusid 500-kohalises saalis. Selleks, et paremini kuulda, ja et teiste sagimine mind ei häiriks, istun ma loengutes alati esimestes ridades.
See on pilt ühest minu lemmikaine - farmakoloogia - loengust. Loodan saada parema pildi oma 500 kohalisest loengusaalist, mida siia üles panna.

Loengute vahel kohtusin oma tutor-grupiga, kellega koos peame tegema oma esimese grupitöö - koostama teadusliku postri. Leppisime omavahel kokku, mida keegi tegema peab, ja milline on postri disain. Peame postri tegema ühest King's'iga seotud teadlasest: meie valisime Keith Campbelli, teadlase, kes lõi esimese geneetiliselt kloonitud lamba Dolly. Meile soovitati, et kasutaksime loovat lähenemist : meie otsustasime postri üles ehitada somaatilise rakutuuma siirdamisprotsessi teooria järgi.
UPDATE lisan siia valmis postri :
* Saime postri esitusel ainukeseks kriitiliseks tagasisideks selle, et oleksime võinud postril kujutatud lamba kõrvale lisada veel teise. Seda selleks, et siduda postriga David, sokk, kellega Dolly oma talled sai. Ülejäänuga oli meie hindaja väga rahul ning kiitis meie postri ülesehituse ideed.

Peale loengut suundusin raamatukokku, et lõunat süües oma konspekteerimata loeng lõpetada. Hetkel olen oma konspekteerimisega graafikust päris maas: minu eesmärk on teha iga loengu kohta arusaadavad märkmed võimalikult kiiresti peale loengu toimumist. Seda selleks, et informatsiooni kinnistada, ning selleks, et ka nõrgad või segased kohad endale arusaadavaks teha. Et saada täielik ülevaade õpitust, kasutan märkmete tegemiseks nii loengu slaide, oma märkmeid kui ka õpikuid ja internetti. Kui aus olla, olen õpikuid kasutanud seni vaid kahe loengu konspekteerimiseks ja ei kasutanud õpikuid ka täna.

Lõunasöögi karpi avades, leidsin oma kurbuseks, et mu lõuna oli käärima läinud. Olin selle tegelikult valmis teinud juba üleeile, kuid ei võtnud seda eile kaasa, sest jagasin lõunat oma tšehhi sõbra Lucie’ga. Kasutame Lucie ja sõpradega appi nimega Olio, kus toitlustusketid (nagu Pret a Manger ja Planet Organic) ning ka tavalised inimesed annavad tasuta ära toitu. Mina olen sealt saanud näiteks suure pätsi täistera pärmisepikut, indiapärast salatit, avocado wrappe ja müsli-jogurti hommikusööke. Kolmapäeva õhtul sai Lucie Olio’st summer rolls’e, kreekapärast salatit indiapähkli kastmega ja sama indiapärase salati, mida ma juba ühe korra söönud olin. Niisiis jagasin Lucie’ga lõunat ning seega jätsin oma valmis pandud lõuna koju. Kuigi täna hommikul tundus mu valmis pandud lõuna veel värske, ilmnes, et selle välimus oli petlik. Sellest õppetund - pean toidu iga kord üle kontrollima enne kotti panemist.


See on Lucie poseerimas Londoni pilvelõhkujatega oma sünnipäeval. Tegime selleks puhuks loengute vahel pikema jalutuskäigu ning peale taevakõrguste majade vaatlesime ka Tower Bride'i mis on minu ülikoolilinnakule (King'sil on neid viis ning minu kursuse loengud toimuvad enamasti Guy's campuses) üprsiki lähedal.

Lõpetasin konspekteerimise ning vabanesin käärima läinud toidust. Teadsin, et ei jõua koju veel enne mitme tunni möödumist ja seetõttu otsustasin külastada campus’es asuvat Sainsbury’s poodi. Ostsin sealt lõunaks endale Alpro jogurti, banaani ning pähklibatooni, mis üllataval kombel läks maksma vaid £2.05. Ilmselt oli minu kaasatehtud lõuna odavam, kuid kahjuks ei olnud mul muud valikut.

Kell 15:10 pidin ma olema järel viieaastasel Aleksandril, keda ma iga päev koolist koju viin. Saan selle töö eest väikest tasu, aga kahjuks pean selle töö katki jätma, sest Aleksandri tunnid lõppevad tavaliselt palju varem, kui minu päevad ülikoolis. Kui sa elad Londonis, sul on vabad pärastlõunad ja sulle sobiks selline töö, siis võta minuga ühendust! Sel ajal kui Aleksander tegeleb oma asjadega, saan mina tegeleda enda omadega. Õnneks on ta rahulik poiss, nii et tema hoidmise kõrvalt on mul täiesti võimalik tööd teha.

Peale Aleksandri ema kojujõudmist suundusin oma õhtusele tööle. Vabadel õhtutel (eriti reede ja laupäeva õhtul) ning nädalavahetusel teen tööd läbi appi nimega Stint. See on University College London’i üliõpilaste poolt loodud app üliõpilastele Londonis. Stint ühendab tööandjaid, kes otsivad paaritunniseks vahetuseks abikäsi õpilastega, kes soovivad need töötunnid täita. Stint’i parim külg on see, et töö toimub minu valitud ajal. See tähendab, et iga nädala lõpus saadan neile oma järgmise nädala vabade aegade graafiku - nende ülesanne on minu ajad töö toimumisaegadega sobitada. Enamasti otsitakse etteakandjaid ja baariabisid aga mina olen töötanud ka pakkijana. Kuid täna õhtul töötan taas baariabina ning homme hommikul “jooksjana” Michelini tähega restoranis.

Mõlemad, nii Aleksandril järelkäimine ja Stint aitavad mul Londonis rahadega toime tulla, kuid juba praegu saan aru, et mul on natukene liiga palju tööd. Mul on keskmiselt 20 tundi koolitööd nädalas, sellele lisaks iseseisev õppimine ning veel 20 tundi tööd läbi Stint’i, seega paljuks muuks mul aega ei jää. Kannatavad nii see blogi kui minu suhted sõpradega.

Igatahes minu töö algab täna kell 7 õhtul ning koju jõuan umbes keskööks. See tähendab, et arvatavasti ilmub see postitus sellel nädalavahetusel.

Peatse kohtumiseni!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar